meediakriitik

2003-03-01T23:05:00.000+02:00

Meediakriitiku nädalavahetuse-eri: Sootsiumikriitik.

Enne kui alustame, sissejuhatuseks paar sõna saatejuhilt.

Tänane postitus on ilukirjanduslik tekst, mis tugineb eestlaste kollektiivses alateadvuses kinnistunud müüdil tartlaste vaprast ja vankumatust võitlusest oma kodulinna puhtuse nimel. Postimehes ilmus neil päevil ka müüdi palju detailsem esitus, ning tegelikult tuginebki alljärgnev suuresti just sellel detailsemal esitusel (mis sisaldas ka hambatehnikut ning 80-aastast kaikameest). Oh paraku, millegipärast ei andnud Postimehe veebikülg seda artiklit esialgu välja, seetõttu olen sunnitud ebaprofessionaalselt viitama vähemdetailsele alusmaterjalile. Luban, et niipea kui Postimees võtab mõistuse pähe ja hakkab alusmüüte väljastama nagu kord ja kohus, saab viide update'tud.

Niisiis:

Ennemuistsel hallil ajal, hõbelokilise president Arnoldi võimu ajal olid ajad karmid ning tihti pidid niigi aastaid kolmikliidu rõhumise all kannatanud Maavalla linnade kodanikud vastu seisma lausa häbemata ränkadele katsumustele.

Palju võitlusi sai peetud sellel hirmsal ja aastasadade udude hõlma vajunud ajastul. Kuid eredamalt teistest lahingutest on Tartu linna rahva mällu jäänud sõda, milles astusid oma linna neitsipuhtuse kaitseks üles kõik kodanikud, viimne kui üks, kõige väetimast lapsest kõige põdurama raugani, ja isegi üks naine - hambatehnik!

Et hea lugeja paremini mõistaks tolle rämeda ajajärgu koledusi, olgu siinkohal öeldud, et õndsa president Arnoldi valitsema asumise ajaks oli kaugelt ida mädasoodest ja laugastest alguse saanud narkomaanide sugu oma häbemata julguses nii jultunuks muutunud, et neid ei pidanud linnamüür ega vallikraav, nad tungisid salaja lausa linnasüdamesse; ja kui nemad juba sinna jõudnud olid, tegid nad endale kangialustesse ja müüriorvadesse nartsudest ja pappkastidest haisvad pesad ning siginesid otse murettegeva kiirusega! Ning nõnda suureks läks narkomaanide ussisoo kindlustunne, et nad juba päise päeva ajal ringi liipasid, mädastest armidest sõlmilised ja paistes käsivarred õieli! Iseäranis armastasid narkomaanid, süstlanõelad sõrmede vahelt välja turritamas, luurida parkides ja liivakastide ääres, kus süütud, armsad lapsukesed mängisid ja kilkasid, et siis neid imekauneid olevusi süstlanõeltega torkides tappa. Sest see, keda oli torganud narkomaani süstlanõel, haigestus, ja suri peagi hirmsates piinades. Narkomaanid käisid ka turgudel ja toidupoodides süstlanõelu sidrunite sisse torkimas, nii et ka need nakatusid, ja perekondade viisi korralikke linnakodanikke suri seetõttu otse õitsvas eas.

Kuid narkomaanid tegid ka palju muud kurja, nad rüüstasid ja rüvetasid kõike, mis neile ette sattus. Lisaks hiilisid nende kannul shaakalitena prostituudid, veel üks pahe ja nuhtlus, mida sünged Uurali mäed paljukannatanud Eesti rahvale kaela saatsid.

Ja häbiga peab kroonik rääkima, et mitte kõik linnakodanike seas narkomaanidesse võrdse jälestusega ei suhtunud, ehkki küll iga korralik inimene narkomaani kohapeal maha laskis, kui temal vähegi tuleriist ühes juhtus olema. Leidus koguni sääraseid poolearulisi, kes narkomaanidega läbi käisid! Mis tulu nad lootsid sellest tõusvat, on teadmata.

Ning kord üritas salk ilmselgelt nõdrameelseid otse linna südames, auväärsete kodanike ning korralike maksumaksjate kodude külje alla ehitada maja, kus narkomaanid ja prostituudid endale ulualust saaks ning vabalt porduelu elada võiks. Selle rõveduse nimeks tahtnud hullvaimud panna "aidsiennetuskeskus"; ning mitte üksi elama ei tahtnud nad sinna narkomaane kutsuda, vaid kuuldavasti ka neile sinna süstalde sepikoda püsti panna, et nood patutegude peal murdunud ja nüriks läinud süstalde asemele ruttu uued ja kõvad nõelad saaks!

Niipea kui uudis sellest linna peal levis, läksid narkomaanid kihevile ja hakkasid enda järel limaseid jälgi jättes tolle linnaosa poole roomama, kuhu õuduste maja püstitada oli plaanitud. Õnneks ei julgenud nad veel päeva ajal suurtes hulkades liikuda, mis andis linnaelanikele pisut aega võitluseks valmistuda. Kiiresti said nad aru, et iga tund on neile nüüd kallis, et päästa ennast ja oma lähedasi vältimatust hukust narkomaanide süstalde all!

Iseäranis meeleheitele ajas kõiki tolle linnaosa elanikke, et tollessinatses kvartalis tegutses kaks ülimalt vana ja auväärset ettevõtet, mille üle nad väga uhked olid - nimelt asus sealkandis hambaravikabinet, mis on ütlemata puhas ja õilis asutus; ning reisibüroo, mis on samuti midagi ülimuslikku ja imekaunist. Ainuüksi mõte, et kunagi võiksid mõne narkomaani mädased jäsemed puutuda hambaarstitooli või kortsutada kuurordibroshüüre, täitis iga kodaniku südame tumma vihaga, mis toitis nende võitlusvaimu.

Võitlusesse astusid kõik, kel vähegi kael kandis, ja nende liikmetele andis rammu teadmine, et nad võitlevad õige ja püha asja eest, seega pidi ka Jumal olema nende poolt. Koguni üks kaheksakümne-aastane vanaätt lubas võtta kaika ning oma käega surnuks lüüa iga narkomaani, keda ta peaks silmama. Üks igivana eit aga, kel oli suus üksainus hambakonts, andis pühaliku tõotuse, et sülitab aknast narkomaanidele peale, sest küllap pidi ka ristiinimese sülg siiski värdjate vastu aitama. Raukade vahvus andis täisjõus kodanikele veelgi kindlameelsust ja lahinguviha juurde, sest kes siis ometi pidi kaitsma nende lapsi ja vara soerdite rünnaku eest, kui mitte nemad?

Asuti ihuma relvi, ja püüti midagi ette võtta nonde kohtlastega, kes narkomaane kohale meelitavat asutust üles ehitada tahtsid; sest neid arutuid paraku kaikaga maha koksata ei saanud, kuna nad olid siiski linnakodanikud; ja ei saanud ka neid vangi panna, sest polnud sellist seadust, mis oleks otsesõnu keelanud säherdust pordumaja ehitada. Et sellist seadust polnud, on arusaadav, sest seadusi kirjutavad ju siiski ristiinimesed, ja ühelegi ristiinimesele ei või ju pähe tulla, et mõni teine ristiinimene võiks säärase põrgutükiga hakkama saada!

Oh, õudne ja keeruline oli Tartu linna vaeste kodanike olukord sel lootusetuse tunnil!

Siinkohal ilukirjanduslik tekst lõpeb. Kuidas lahing lõppes, on praegu veel teadmata, ent ju see peagi selgub.

Kriitikuna peaksin ma praegu ütlema lihtsalt, sõnaselgelt ja argumenteeritult oma seisukoha olukorra suhtes, ent tunnistan ausalt - ma ei suuda seda teha. Mu peas tiirlevad seosetud mõttekatked "21. sajand", "pidalitõbised omaette saarele", "probleemiga tegelemine", "ennetus", "siltide kleepimine", "kapseldumine ad absurdum" ja muu taoline, mille keskel on väga raske mingit korda luua. Lisaks sellele sähvib vahele mingi mõttetu mälupilt minu viimasest visiidist ühte aidsiennetuskeskusesse: kolm kena sosistavat ja häbelikku tudengipiigat eesruumis pingil istumas ning pikakasvuline musta peaga nooruk, kes just parasjagu kabinetiuksest väljub. Pealekauba lähevad mõtted millegipärast Prantsuse niinimetatud "pika hingamise" ajaloolastele, kes kasutasid ajaloos hoopis uutmoodi lähenemist: võtsid ühe külakese ja uurisid selle ajalugu mitmete aastasadade vältel; nad olid üllatunud, kui paljugi jääb ajas muutumatuks.

Ei, selles virrvarris on võimatu korda luua! Kasutan kurjasti ära blogi kirjelduses (seal kuskil ülaservas) leiduvat lühendit DIY ehk Tee Seda Ise - formeeri olukorra kohta arvamus, sõnasta see ja ütle see kellelegi. Mina taandun.

Lõpetuseks soovin siiski kurta, et vanuigi hakkab fantaasia näitama kahanemise märke. Täiesti ausalt, võimalus "võidelda aidsiennetuskeskuse vastu" ei oleks mulle pähegi tulnud.

Head ööd, armas Eesti rahvas. Jään ootama teie ärkamist.

2003-02-24T12:25:00.000+02:00

Käimas on suusatamise MM Val di Fiemmes. Kaamera ees seisab Eesti koondise treener Mati Alaver, teda intervjueerib Marko Kaljuveer.

- Räägi, kuidas meil vorm on! Kas me lähme püüdma kohta esikuuikus?
- No kahtlemata on Jaak praegu vormi poolest hea, aga Andrus on loomulikult väga heas vormis ning kui nüüd ei juhtu midagi ettenägematut, siis usun, et jah, kõik võib juhtuda.
- Kuidas on määrdega? Kas määrdemeistrid on meil head?
- Jah, loomulikult, määrdega pole meil probleeme, kõik on täiesti normis, nii et õnnestumise korral on tõesti lootust saavutustele.
- Nii et me läheme rajale ikka suurte lootustega, jah? Ja Andrus võib õnne korral isegi loota medalikohale?
- Jah, vorm on hea ja mul on tõesti lootused täitsa olemas.
- Nii et meie lootused pole kaugeltki mitte kadunud, ja me läheme rajale tõepoolest tegusid tegema!
- Jah, nii see on. Aga Marko, üks asi veel, ma ei taha, et keegi valesti aru saaks.
- Jah, mis?
- SINA ei tule mitte kuhugi. Suusatavad Andrus Veerpalu ja Jaak Mae. Mina olen raja ääres, hüüan vaheaegu. SINA püsid kommentaatoriboksis, nii et lõpeta see meietamine.
- Ahah, jah, selge.
- Üks asi veel - sinu jaoks olen ma härra Alaver.
- Ee... jah, khm... hüva... et siis...
- "Suur tänu, härra Alaver!"
- Jah, suur tänu teile, härra Alaver, soovin jõudu ja edu.
(Intervjuu lõpp.)

Ma virgusin võpatades, olin televiisori ette magama jäänud. Õhuaknast puhus sisse tatine veebruarituul, televiisorist paistis suusahüppemägi ning kommentaatorid arutasid kaadri taga, kas lipukesega signaliseerija on parasjagu hüppava poolaka isa või mitte. "Me oleme peaaegu päris kindlad, et ta on, aga lõplikult kindlad andmed meil puuduvad." (Mis öelnuks emasüda seda kuuldes?!)

Unenägu pani mind siiski mõtlema. Kas saabub iial päev, mil spordikommentaatorid ei käitu sportlaste ja treeneritega enam kui suurte lastega? Miks sportlased lubavad sel praegu sündida? Muidugi, võimalik et sportlastele see tegelikult meeldib. Kui sa oled äsja uhanud metsa vahel kilomeetrite viisi nagu loll, tatt ripakil; või jooksnud tuhat viissada meetrit kohutava kiirusega; kui oled finishis, täiesti omadega läbi ja mõtlemisvõimetu - võibolla on siis väga kosutav, kui tuleb pisike imetlusest säravate silmadega onu, patsutab su pead ja küsib: "Noh, kuidas meie Erkil läks? Kuidas tunne on?" Võibolla sportlased tunnevad siis kohmakat ja jämedakoelist rõõmu tehtud tööst, pensionile jäänud tööhobuse õnnetunnet sõbraliku sõna peale. Kogu ülejäänud osa aastast on sportlased ju kusagil alpimajades, kus treenerid nende peale karjuvad ning korra päevas lusikatäie valgu-vitamiini segu annavad, ehk on siis tõesti vahva kui spordikommentaator kõrva tagant sügab ja küsib, kas järgmine kord jooksed sama kiiresti või veel kiiremini.
Ei tea. Pole ise asjaosaline, ei oska öelda. Aga kui ma oleks Kristjan-Thor Vähi, annaks ma vist küll üle kurgi meesterahvale, kes kasutab minu tsiki suhtes fraasi "Ai, Kikul on täna tihke lippamine!"

2003-02-14T13:45:00.000+02:00

Tervist dr Moravius.

Ma röökisin laupäeval rõõmust üle kogu peo, kui selgus et Claire's Birthday võitis Eesti eurovisiooni eelvooru.Sellist megairooniat ei ole Eesti ühiskonnas juba pikka aega olnud.
Eplik & Co võit oli hoop kogu sellele neetud Eesti popmuusikatööstusele, kes on aastaid kirjutanud "eurohitte" - hingetut tümpsu või okseleajavaid ballaade. Võrreldav löögiga, mille andis ülemaailmselt tasandil Nirvana "Nevermind" 1991. aastal, pekstes Michael Jacksoni minema USA tabeli tipust.

Kujutan ette kuidas proua Tähismaa võis minna vihasest kollaseks, nähes et järgneva nelja kuu pealugudeks planeeritud Kadi Toomid või vanilljaninjad ära jäävad ja vaja on suhelda nende nõmedate stiliseerimata bändimeestega, kes poolalasti ei poseeri ja üldse lehte ei müü.

Ent veelgi olulisem on fakt, et "Eighties Coming Back" tähendab loovuse võitu pugejate üle, energia võitu
paigalseisu üle, geniaalse indiviidi võitu õlalepatsutava korporatiivsuse üle. Tõenäoliselt ei saa "Eighties Coming Back" Riias kuigi kõrget kohta. Ent kuradile see! See ilus lugu ei ole ETV oma, see ei kuulu eesti rahvale ega riigile! Näidake neile keskmist sõrme!

Ja millised ülemaailmsed hitid tänu sellele võivad valmida. CB'l on juba praegu kõvasti paremaid lugusid kui "Eighties...". Respekt.

M.K. (kirja autor on Moraviusele teada)

Hea M.K.,

kõigepealt tahaksin Sulle kinnitada, et Sa ei ole oma mures üksi. Eurovisioon on igal aastal meie väikeses heitliku parasvöötme kliimaga riigis kaasa toonud mitmesuguseid pingeid. On tavaline, et noor inimene ei oska kuhjuvat stressi teisiti välja elada kui hüsteerilise käitumisega. Tema käitumine muutub mõistetamatuks pereliikmetele ja lähedastele, see omakorda tekitab noores lisastressi ning sunnib teda veelgi äärmuslikumalt käituma.
Kuid enne, kui päris psühhiaatri poole pöörduda või peoga tablette-pille neelama hakata, võiks proovida ehk vanu rahvatarkusi. Tihti on neist abi rohkemgi kui apteegikeemiast.

Kindlasti vajab arenev organism kindlat unerütmi. Väljakujunemata noor inimene peab ööpäevas magama vähemalt kaheksa tundi. Sobiv magamamineku kellaaeg on kümme, hiljemalt üksteist õhtul.
Tihti on probleemiks, et uni ei tule. Parema uinumise tagamiseks ei tohiks vahetult enne magamaheitmist palju süüa, samuti ei ole soovitav vaadata liig vägivaldseid filme või mängida tempokaid arvutimänge. Lõõgastuda aitab kuum dushsh ning vaikne, rahustav muusika. Tänapäeval on poodides saada plaate-kassette merekohina või teiste loodushäältega, need sobivad vaimu rahustamiseks suurepäraselt.
Tõsisemate uinumisraskuste korral võib tund-pool enne voodisseheitmist juua spetsiaalseid rahustavaid ravimteesid, neid müüakse apteegis. Apteegist võib küsida ka palderjanitablette (50 tabletti ca 10 krooni).

Hingelise tasakaalu saavutamiseks on äärmiselt oluline tegeleda ka oma sisemaailma, mõtete ja tunnetega. Aastatuhandeid inimkonna tarkuse allikaks olnud Piibel ütleb: "Kui sinu parem käsi sind pahandab, siis raiu ta maha." Käigem siis ka meie nende tarkusesõnade järgi: negatiivset ei tohi endaga hinges kaasas kanda, ehkki ta võib olla saanud meile juba nii omaseks, et tundub peaaegu mõne kehaosana.

Hingesoojust ja päikest!
Mark "O.-M." Moravius.

Tegelikult olen murest hullumas, juhtum pole ainus omataoline. Kas tänapäeva lapsed üldse midagi peale spiidi veel söövad?

2003-02-09T15:00:00.000+02:00

About Eurovisioon:

Esimese asjana tuli mul võistluse lõppedes meelde "Tuulest viidud", algus, kus mrs Tarleton ja mr O'Hara arutlevad sugulusabielude üle ning kinnitavad kumbki oma veendumust, et pidev insest nõrgendab peret. Mrs Tarleton on väga rõõmus, et läks mr Tarletonile, selle asemel et abielluda mingi nõoga, keda vanemad talle kaela määrisid. "Ja vaadake kui tugevad ja terved nüüd lapsed on!" kiidab ta.Suguvõssa on aegajalt värsket verd vaja, leiavad nad.

Damn right. Vaesed Kadi, Koit, Ithaka-Gürsa, Maarja, Tomi, Imre ja kogu muu perekond kuni Evelin Samuelini näevadki välja üsna sedamoodi, nagu lõunaosariiklased kirjeldavad Wilkesite suguvõsa: verevaesed, kahvatud, "omamoodi"; nende pidev omavaheline paariminek on tüüdanud "inimesed maa peal ja inglid taevas". Nagu külm ja soolane meretuul, tuli karm ja kampsuniga Claire's Birthday...

Aitab kõnekujunditest.

Kõigepealt laulud, mille kohta ma mitte midagi ei kommenteeri:
mrs Rahula, "What a day". Fuck, mulle see lugu meeldib! Ja mulle meeldib Rahula ise ka!
Claire's Birthday: täiesti söödav ja väga mittemidagiütlev värk.
Esimene ja viimane võistluslaul: esimese ajal olin ma veel poest alkoholi toomas. Viimase ajal olin ma telefoni otsas ja leppisin kokku, kuhu minna alkoholi jooma.

Ülejäänuid ma kommenteerin. Ma kommenteerin jõhkralt ja inetult. Ma kommenteerin välist külge. Ma kommenteerin seda, et The Family ajal tuli mulle millegipärast meelde Lane Bryanti XL-pesumudelite show, millest SL-õhtuleht hiljuti tagaküljel paar pilti ilmutas. Ma kommenteerin, et Nightlight Duo ajal tuli mulle millegipärast meelde Edgar Valteri "Pokuaabits". Lilled juuksurile! Ning Vanilla Ninja ajal tuli mulle meelde üks baaris kohatud 14-aastane Jõgeva venelannast tütarlaps, kes mulle lapseliku innu ja õhinaga rääkis: "Meil oli koolis eile disko-party, ja meie kooli bänd esines ka". Ma kommenteerin ka Kadi Toomi "Have a little faith" lugu: Virgin Suicides (by Sophia Coppola) meets Depeche Mode. Ei, see ei ole mingi "Orgazmo"-tüüpi nali. Kuulake sõnu, kuulake käike salmi ajal! Kommenteerin ka Koitu, Maarjat ja nende neegrit: mulle ei tulnud ei laulu ajal, ei pärast seda, ega ka praegu mitte midagi nende laulu kohta meelde. Ma kommenteerin Romit ja Markot, kes polnud varem kokku leppinud, kumb küsib saatekülaliselt millist küsimust. Ma meenutan kõige õigemat ja ilusamat väljendit, mida ma möödunud aasta Eurovisiooni Delfi-kommentaariumist lugesin: kahju, et polnud kedagi, kes oleks reikopile sussi kurku toppinud. Ma kommenteerin rahvuslikku õnnetust "Pehmed ja karvased". Ma kommenteerin. Ma kommenteerin!